Kuidas elumuutused mõjutavad füüsilist aktiivsust: Uuring noorte täiskasvanute seas

Tausta

• Füüsiline aktiivsus (PA) on kõikuv käitumine, mis võib muutuda kogu elu jooksul elusündmuste ja üleminekute kogemuse tõttu.
• Elujuhtumid on eraldiseisvad sündmused, mis häirivad tavapärast rutiini, näiteks kolimine, lõpetamine või lahkuminek.
• Üleminekud on pikemaajalised kohanemis- ja kohanemisprotsessid uutes olukordades, näiteks lapsevanemaks saamine, karjääri alustamine või pensionile jäämine.
• Elujuhtumitel ja üleminekutel võib olla positiivne või negatiivne mõju EV-le, sõltuvalt inimese ressurssidest, toimetulekustrateegiatest ja sotsiaalsest toetusest.
• Varasemad uuringud on enamasti keskendunud konkreetsetele elusündmustele või üleminekutele, nagu rasedus, abiellumine või töötus, ja nende mõjule aktiivsele eluviisile.
• Siiski puuduvad uuringud, mis uuriksid liikumisharrastuse muutuste mustreid ja dünaamikat eri tüüpi elusündmuste ja üleminekute puhul, eriti noorte täiskasvanute puhul, kes seisavad oma eluteel silmitsi mitmete ja erinevate väljakutsetega.

Meetodid

• Autorid viisid läbi kvalitatiivse uuringu 20 noore täiskasvanuga (10 meest ja 10 naist) vanuses 18-35 aastat, kes olid viimase kahe aasta jooksul kogenud vähemalt ühte kriitilist elusündmust või üleminekut, mis mõjutas nende PA-d.
• Osalejad värvati erinevatest keskkondadest, näiteks ülikoolidest, spordiklubidest või sotsiaalmeediaplatvormidest, ning neil oli erinev PA ja spordi osalemise tase.
• Autorid viisid osalejatega läbi poolstruktureeritud intervjuud, kasutades avatud küsimusi, et saada välja nende jutustused PA muutustest seoses nende elusündmuste ja üleminekutega.
• Autorid analüüsisid andmeid, kasutades refleksiivset temaatilist analüüsi, mis hõlmas osalejate kogemustest esile kerkinud teemade ja mustrite tuvastamist.

Tulemused

Autorid tuvastasid neli peamist teemat, mis hõlmasid osalejate füüsilise (mitte)aktiivsuse viise:

• Uusorientatsioon: See teema hõlmas osalejaid, kes muutsid oma PA-käitumist oma isiklike väärtuste, eesmärkide või identiteedi muutumise tõttu. Näiteks mõned osalejad alustasid või suurendasid oma PA-d pärast seda, kui nad mõistsid, et see on kasulik nende tervisele, heaolule või enesehinnangule. Teised vähendasid või lõpetasid oma liikumisharrastuse pärast seda, kui nad kaotasid huvi, motivatsiooni või naudingu oma varasemate tegevuste vastu.
• Reorganiseerimine: See teema hõlmas osalejaid, kes muutsid oma aktiivse liikumisharjumuse käitumist, kuna nende päevarutiin, struktuur või keskkond muutus. Näiteks mõned osalejad alustasid või suurendasid oma aktiivset liikumist pärast seda, kui nad leidsid oma uues ajakavas või asukohas rohkem aega, paindlikkust või võimalusi. Teised vähendasid või lõpetasid oma aktiivset suhtlemist pärast seda, kui nende uues olukorras tekkisid suuremad piirangud, stress või tähelepanu kõrvalejuhtimine.
• Taastumine: See teema hõlmas osalejaid, kes muutsid oma aktiivset käitumist füüsilise või psühholoogilise vigastuse või haiguse tõttu. Näiteks mõned osalejad alustasid või suurendasid oma aktiivset liikumist pärast haigusest taastumist või kasutasid seda toimetulekumehhanismina. Teised vähendasid või lõpetasid oma aktiivset liikumist pärast valu, väsimuse või depressiooni all kannatamist.
• Suhted: See teema hõlmas osalejaid, kes muutsid oma suhtlemiskäitumist sotsiaalse võrgustiku või suhtlemise muutumise tõttu. Näiteks mõned osalejad alustasid või suurendasid oma aktiivset liikumist pärast seda, kui nad leidsid uusi sõpru, partnereid või eeskujusid, kes neid inspireerisid või toetasid. Teised vähendasid või lõpetasid oma suhtlemist pärast kontakti, usalduse või ühilduvuse kaotamist oma varasemate kaaslastega.

Autorid leidsid ka, et osalejate PA muutusi mõjutasid mitmed tegurid, mis modereerisid elusündmuste ja üleminekute mõju:

• Ressursid: Nende hulka kuulusid isiklikud tegurid, nagu oskused, teadmised, usaldus ja motivatsioon; materiaalsed tegurid, nagu seadmed, rajatised ja rahalised vahendid; ja ajalised tegurid, nagu kättesaadavus ja aja paindlikkus.

• Töötamisstrateegiad: Need hõlmasid kognitiivseid strateegiaid, nagu ümberkujundamine, planeerimine ja eesmärkide seadmine; käitumisstrateegiaid, nagu teabe otsimine, nõustamine, või tagasiside; ja emotsionaalsed strateegiad, nagu tunnete väljendamine, toetuse otsimine, või pettumuse väljendamine.

• Sotsiaalne toetus: See hõlmas instrumentaalset toetust, näiteks praktilise abi andmist, nõustamine, või tagasiside; emotsionaalne toetus, näiteks empaatia pakkumine, julgustamine, või lohutust; ja seltskondlik toetus, näiteks seltskonna pakkumine, sõprus, või lõbu.

• Autorid märkisid ka, et osalejate PA muutused ei olnud lineaarsed ega stabiilsed, vaid pigem dünaamilised ja aja jooksul kõikuvad, sõltuvalt nende tegurite koosmõjust.

Kokkuvõte

Autorid jõudsid järeldusele, et elusündmustel ja üleminekutel võib olla märkimisväärne mõju noorte täiskasvanute PA-käitumisele, kuid nende mõjude suund ja ulatus varieeruvad sõltuvalt